Aiaehitised on vähemal või suuremal määral kapitaalsed ehituselemendid – kas eraldiseisvad või hoonega liidetud. Arhitektuursed väikevormid ja aiarajatised planeeritatakse tavaliselt ikka vastavalt vajadustele ning võimalustele ning arvestades elamu arhitektuuri ja asukoha, piirkonnale omase keskkonna ja ümbritseva loodusega. Nõudlik maitse eelistab tihti lihtsust.
Olgu aiaehitised funktsionaalsed ja praktilised või eksponeeritakse neid aiaruumi keskse dekoratiivse elemendina, siis ehituselementide kestvuse ja kasutusmugavuse saavutame eelkõige otstarbekalt kujundatud lahenduste ja kvaliteetse teostusega.
Planeeritava aiaehitise stiil ja viimistlusmaterjalide valik viiakse, sõltuvalt tema asukohast, kooskõlla olemasoleva hoonestusega ja/või teiste samas vaates olevate ehituselementidega. Traditsiooniliselt kasutatakse igale piirkonnale omaseid ehitusmaterjale. Olulised on detailid, vaoshoitud viimistlusmaterjalide kombinatsioonid tagavad aiakujunduses rütmi ja ühtsuse.
Arhitektuursete elementide materjalivalik ühe maa-ala piires ongi enamasti napp. Nii sulandub läbimõeldud lahendusega aiaehitis vabalt ja sundimatult haljastusega ning toetab sellega ka aia üldkujundust.
Ehitame, paigaldame ja rajame:
- Puhke- ja grillnurgad
- Puhkekohad
- Terrassid
- Katusealused
- Trepid
- Müüritised
- Pergolad
- Variseinad
- Varikatused
- Aiamööbli
- Sillad
- Ujumissillad
- Panipaigad
- Mänguväljakud ja atraktsioonid lastele
- Basseinid ja purskkaevud
- Kasvuhooned
- Talveaiad
- jm aiaehitised
- Paviljonid
- Aiamajad
- Väliköögid
- Garaažid
- Saunamajad
- Maakeldrid
- jm abihooned
Et puhkeala või grillinurk oleks ühtaegu mugav ja praktiline, siis kujundusvõimaluste lõpliku valiku määratleb krundi asukoht ilmakaarte suhtes ning sellest tulenev valguse ja varju liikumine aias. Mugavad tuulte ja võõraste pilkude eest kaitstud puhkekohad on üha enam muutunud n-ö väliseks eluruumiks – mõnikord söögitoaks ja kui ilm võimaldab, siis elutoaks vabas õhus. Õueperioodi saab pikendada, kui kasutada puhkenurkades variseinu ja –katuseid, gaasisoojendajat või infrapunalampi.
Varikatus võib olla läbipaistvast või toonitud, vähemärgatavast plastmaterjalist, vetthülgavast impregneeritud kangast või karastatud klaasist.
Variseinu kasutatakse aiakujunduses ka mõne aiaosa piiramiseks, eraldamiseks või hoopis esiletõstmiseks. Sobib kasutada ka varju andva elemendina ning tuuletõkkena või varjata mittesoovitavat vaadet.
Kõige tüüpilisem võrestik on ristamisi kinnitatud vertikaal- ja horisontaal-lattidest toestik, mis on ehitatatud ruudukujuliste avadega või ristkülikukujuliste võreavadega. Võrestike juures jääb osatähtsus taimestusele, sest võrestikud on peaasjalikult taimede toestajateks. Taimedest kasutatakse vääntaimi, kes kinnituvad tugede külge köitraagude või lehevarte abil. Kui toestik ei ole iseseisev kujunduselement ning kui kujundus ja arhitektuur seda lubavad, siis kinnitatakse võrestik seinale hoonest 10-15 cm õhuvahega nii, et teda võiks tarbe korral ära võtta. Pergola (ka varikäik) on vastamisi paiknev dekoratiivne sammaste rida, mis on pealt kas sammaste kohalt, sektsioonide kaupa või üleni kaetud lattidega. Pergolate juures on harilikult mõõduandjaks nende arhitektuurne iseloom. Varieerudes võivad ehitusmaterjalid olla alates lihtsatest ümarpuidust tugedest, jõulistest kivipostidest kuni peenete metallkonstruktsioonideni. Pergola sambaid ei kaeta vääntaimedega täielikult, vaid jäetakse domineerima tema arhitektuur. Lehtla on aga pergola või võrestikuga piiratud istumisala, tinglikult on ta suvemaja ja pergola vahepealne ehituslik element. Suvemaja on traditsiooniliselt paigutatud elamust kaugemale, väike ja kohalikus stiilis ehitis. Kindlale vundamendile ja klaasist hea hüdroisolatsiooniga lahendust võib käsitleda ka talveaiana. Kuid suvemajaks võib olla ka katusega kaetud istekoht, mis on suletud või tuulte eest kaitstud ainult ühest, kahest või kõige enam kolmest küljest ning peaks olema praktilisest seisukohast ehitatud vundamendile.
Suuremate aiaehitiste puhul rajatakse külmakerke kahjustuste vältimiseks nende kandekonstruktsioonid või vundamendid allapoole külmumispiiri ning mineraalsele ja tihendatud aluspinnale. Kõigi rajatiste kavandamisel, muutmisel või loomisel tuleb järgida häid ehitustavasid ja üldtunnustatud ehitusreegleid ning ehitusjärgus ettetulnud kujunduslike muudatuste lahendamisel ütleb viimase sõna tehniliselt pädev ehitusmeister.
Materjalide valikuvõimalused:
- Immutatud puit
- Siberi lehis
- Termotöödeldud puit
- Massaranduba (kuulipuu)
- Ipe (raudpuu)
- Betoon ja betoonkivi
- Paekivi
- Graniitkivi
- Marmor
- Kvartsiit
- Kiltkivi
- Roostevaba teras
- Karastatud klaas
- jm materjalid