Haljastuse hooldustööde maht ja keerukus sõltuvad eelkõige valitud kujundusest, projekteeritud taimede kogusest ja paigutusest ning rajamistööde korrektsest teostusest. Paraja tihedusega istutatud ja hooldatud taimed on paremini valgustatud, elujõulisemad, haigestuvad vähem ja õitsevad rikkalikumalt. Kasvutingimustele sobivad taimed ja nende ratsionaalne paigutusviis on rajatud haljastuse hoolduses määrava tähtsusega, regulaarselt hooldatud taimed on terved ja elurõõmsad.
HALJASTUSE HOOLDUSTÖÖD:
- Puude langetamine
- Kändude eemaldamine
- Taimede ettevalmistus kasvuperioodiks
- Profülaktiline pritsimine ja kahjurite tõrje
- Taimede kasvuaegne kujundus ja hoolduslõikus
- Hekkide kujundus ja hoolduslõikus
- Umbrohutõrje
- Kasvupinnase väetamine
- Taimede ettevalmistus talveperioodiks
ILUPÕÕSASTE HOOLDUSLÕIKUS
Ilupõõsad vajavad regulaarset tähelepanu ning olenevalt põõsa liigist ja kujunduse eesmärgist ka erinevat lõikust.
Ilupõõsaste hoolduslõikus sõltub peamiselt sellest, kas põõsas õitseb kevadel või suvel, sama või järgmise aasta võrsetel ning on tavaliselt vegetatsiooniperioodi eel (märtsi lõpus ja aprilli alguses) või peale õitsemist. Varakevadel enne lehteminekut kärbitakse (korrigeeritakse põõsa kuju ja suurust) ja harvendatakse põõsaid, millised õitsevad suvel-sügisel sama aasta võrsetel. Varakevadine lõikamine soodustab oksastiku tihenemist, ergutab taimi kasvatama rohkelt noori õitsvaid võrseid. Eelmise aasta võrsetel moodustunud õiepungadest õitsvad põõsad lõigatakse kohe pärast õitsemist. Õitsemisjärgne lõikamine soodustab nendel liikidel uute, järgmisel aastal õitsvate võrsete kasvu ja arengut. Külmaõrnad põõsad lõigatakse pärast pungade puhkemist, kui mahlajooks on lakanud ning selgunud võimalik külmakahjustuste ulatus.
Kui põõsaste juurdekasv ja õitsemine hakkab vähenema, siis saab nende elujõudu ja kasvuenergiat taastada noorenduslõikusega, mille käigus kõik oksad tugevasti 5-10cm kõrguselt maapinnast tagasi lõigatakse. Mõned põõsad vajavadki ilusana püsimiseks igal aastal tugevat noorendamist, teised aga ei kasvata piisavalt uusi asendusvõrseid ning nende puhul seda lõikusviisi ka ei rakendata. Hea võsumisvõime ja lühiealiste okstega põõsastel lõigatakse igal aastal välja 1/3 vanadest okstest, ülejäänutel tehakse seda 3-4 aasta järel. Regulaarne ning mõõdukas harvendamine, mille käigus eemaldatakse vanemad, kuivavad ja nõrga elujõuga oksad, mõjub suuremale osale ilupõõsastest hästi ja turgutavalt.
Vabakujulise hekina istutatud põõsad lõigatakse sarnaselt üksikult või rühmades kasvatatavatele ilupõõsastele – vajadusel harvendatakse ja noorendatakse varakevadel. Korrapärased hekid hoitakse süstemaatilise lõikamisega soovitud vormis pügades neid sõltuvalt põõsaliigist 1-4 korda hooaja jooksul. Tihedakasvulised ilupõõsad ja hekid kaitsevad linde nende vaelaste eest ning on paljudele lindudele headeks pesakohtadeks ja meeldivaks toidulauaks. Väikelindude pesitsusajal (maist juulini) tuleks olla ettevaatlik, et mitte lõhkuda hauduvate lindude pesi. Põõsaste ja võsa raiest hoidutakse, hekke võib ja tuleb pügada.
Okaspuuheki pügamiseks on sobiv varakevad peale suuremaid külmasid ja enne kasvu algust või sügisepoole augustis pärast kasvu lõppu, olenevalt liigist ja kasvusuurusest kord aastas või harvemgi. Ebasobivalt ja/või võrast väljakasvanud okste varakevadine lõikus ergutab juba samal kasvuperioodil uute pungade arenemist.