Haljastuse rajamine toimub vastavalt ettenägelikult ja läbimõeldult koostatud aiaplaanile, eskiisjoonisele või haljastusprojektile. Projekteerimisel lähtume eelkõige olemasolevast taimkattest, ehitistest ja teistest kompositsioonielementidest ning planeeritava ala geograafilistest, kliima-, mullastiku- ja valgustingimustest. Otstarbekalt kujundatud ja paigutatud haljastuselemendid ning kasvukohale sobiva taimmaterjali valik mõjutavad olulisel määral ka hilisemaid hooldustöid.
Haljastuse rajamisel on raske ülehinnata tööde teostamise järjekorda. Ainult ettenägelik tööde planeerimine võimaldab ratsionaalselt ja säästlikult saavutada võimalikult hea lõpptulemuse. Kogenud meister suhtub loovalt rajamistööde protsessi ning oskab teostuse käigus ettetulevatele tehnilistele muudatustele alati leidlikult läheneda.
Haljastuse rajamine:
- Istutusalade ettevalmistamine
- Kaevetööd
- Pinnasetööd
- Mullatööd
- Istutamine
- Multžimine
- Puude toestamine ja puutüvede kaitsmine
- Konteinerhaljastus
- Katusehaljastus (ekstensiivne ja intensiivne)
- Terrassihaljastus
- Sisehaljastus
Istutame:
- Okaspuud
- Lehtpuud
- Lehtpõõsad
- Liaanid e. ronitaimed
- Püsililled, kõrrelised, sõnajalad
- Vee ja kaldataimed
- Suvelilled
TAIMEDE ISTUTAMINE
Haljastuse rajamine ja taimede istutamine saab toimuda tänu nõuistikute kasutuselevõttu kevadest sügiseni. Konteinerites kasvatatud istikuid võib istutada terve vegetatsiooniperioodi vältel.
Enne istutamist tuleb hoida mullapalliga konteineristikut veeanumas 20-30 minutit kuni tund ning jälgida, et õhumullid oleks mullast eraldunud. Eemaldatakse katkised ja vigastatud juured, kärbitakse liiga pikki juureharusid ning nüüd võib taime potist eraldada ja istutama hakata. Juurte laialitõmbamine aitab taime juurtel kiiremini uues pinnases vett ja toitaineid omastada, juurte lõikamine soodustab nende uuenemist.
Suvel istutatud taimi tuleb väga hoolikalt kasta terve suve jooksul, mõned taimed vajavad jälgimist veel ka järgneval suvel. Kasta tuleb põhjalikult, et vesi tõepoolest juurteni ulatuks.
Paljasjuursete istikute istutamist on õige aeg alustada siis, kui taime lehed hakkavad kolletuma ja langema, seega pärast esimesi öökülmi. Sademeid on siis rohkem ja õhk niiskem, mistõttu istutamine on mõnevõrra lihtsam, sest taimi pole tarvis nii rikkalikult kasta ja pole karta juurte läbikuivamist. Istutustööd tuleb lõpetada paar nädalat enne püsiva külma saabumist.
Igihaljaid taimi on soovitav istutada sügisel juurte intensiivse kasvu ajal, nii jõuavad nad enne sügiskülmade saabumist paremini juurduda. Kevadel ja suvel istutatud okaspuud ei pruugi juurte kaudu piisavalt vett omastada ning neid tuleb õhuniiskuse puudumisel suvel leige veega igapäevaselt piserdada.
Taime istutamiseks kaevatakse istutusauk, mis on 30 cm sügavam ja 50 cm laiem taime juurestikust. Valatakse istutusauk vett täis, et ümbritsev pinnas läbi märguks. Istutusaugu põhja võib kuiva mulla korral vooderdada poolkõdunenud orgaanilise materjaliga ning see olemasoleva mullaga läbi kaevata. Seejärel katta vooder aiamullaga ning asetada sinna taim tema juuri laiali sirutades. Nüüd tuleb osa mullast juurtele laotada ja täita istutusauk taas veega. Kui vesi on imbunud võib istutusaugu täita vaheldumisi vee ja mullaga ning lõpuks tallata muld taime ümber korralikult kokku nii, et istutusauku õhku ei jääks. Ümber taime tehakse istutusnõgu ja kastetakse veel kord, et muld juurte ümber tiheneks. Esimesel istutusaastal peaks kuival ajal kastma normiga ca 10-20 l vett nädalas sõltuvalt taime suurusest. Haljastuses hajusalt istutatud suurtele puudele arvestatakse olenevalt ilmastikust ja kasvupinnasest istutusjärgselt 50-100 l vett ühe kastmiskorra kohta. Vett kulub palju, kuid taimede heaolu seisukohalt on see nende paremaks juurdumiseks vajalik.
Puude ja põõsaste istutamisel on tähtis ka õige istutussügavus. Pärast istutusjärgset mulla vajumist peab istik jääma niisama sügavale, nagu ta kasvas varem, s.t. tema juurekael peab olema mullapinnaga ühes tasapinnas. Liiga sügava istutamise korral jäävad paljud liigid kiratsema või koguni hukkuvad. Kui taimed istutatakse liiga kõrgele, siis pärast mulla vajumist jäävad juured mullast välja. Eriti tundlikud on istutussügavuse suhtes okaspuud.