Looduskivid (paekivi, graniit, kiltkivi, dolomiit, marmor, kvartsiit, porfüür) on haljastuses suurepäraseks kattematerjaliks platsidele, kõnniteedele, terrassidele ja müüridele. Paigaldatava looduskivi serv võib olla kas murtud, klombitud või saetud. Looduskivide pinnatöötlus võib olla looduslik, murtud, saetud, hööveldatud, rihveldatud, täksitud, harjatud, põletatud või lausa lihvitud ja poleeritud (viimane eeldab libisemisvastast pinnatöötlust).
Looduskivi on väga dekoratiivne, rikkaliku värvigammaga ja praktiliselt igavene materjal. Looduskivi ja looduskivimite paigaldamine on küll tunduvalt kulukam võrreldes näiteks betoonkiviga, kuid tulemus on kindlasti omanäolisem ning vastupidavam. Et suurem kulutus end edaspidi õigustaks, peab kivipaigaldaja valdama õigeid töövõtteid ja kivide erisuste kohta vajalikku oskusteavet.
LOODUSKIVID:
- Graniidist plaadid
- Graniidist sillutuskivid ja äärekivid
- Täringukivid e. nupukivid (tahutud graniitkivid)
- Munakivid
- Paekivist vabakujulised ja saetud servaga plaadid
- Kiltkivist vabakujulised ja saetud servaga plaadid
- Marmorist plaadid
- Kvartsiitkivist vabakujulised ja saetud servaga plaadid
- Puistematerjalid (graniitsõelmed, graniitkillustiku jne.)
Looduskivi materjali valiku dikteerib sõltuvalt stiilist ka kattematerjali kandetugevus ja korrashoiu võimalused, sobitudes seejuures ka teiste samal alal kasutatud värvuste ja materjalidega. Kiviliikide valik on nii lai, et sillutatud alade loomiseks on peaaegu lõpmatud võimalused. Hea maitse lubab erinevaid teekatteid ühel alal kombineerida juhul, kui neil on midagi ühist nii omavahel kui ka ülejäänud kujundusega.
Munakivisillutis paigaldatakse lähtudes tema suurusest – iga kivi asetatakse eraldi ning õige ladumise ja nõuetekohase tihendamisega on lõpptulemus keskelt kergelt kumer. Sarnaselt paigaldakse ka graniittäringud (e. täringukivi, e. nupukivi), iga kivi sobitatakse eraldi paika.
Looduskivist plaadid on aiakujunduses klassikaline sillutisematerjal juba iidsetest aegadest. Olenevalt kivi tüsedusest ja asukohast paigaldatakse neid kas betoonalusele või liivapadjale. Plaatkattega ja betoonalusel sillutise rajamine nõuab teatud vilumust ja teadmisi liigse niiskuse kontrollitud ärajuhtimiseks ning sellega külmakergete vähendamiseks. Vähemkäidavatele käiguradadele võib asetada asteplaadid, mille õigeks vahekauguseks peetakse 60-65 cm (plaadi keskosast – keskosani, s.o. ühe sammu kaugus).
Looduskivist teede ja platside aluspindade rajamine:
Looduskivi paigaldus toimub sarnaselt betoonist sillutuskivide paigaldusele – kõigepealt aluspinna ettevalmistamine, siis aluskihtide ehitamine (planeerimine ja tihendamine) ja seejärel katete rajamine. Kivid ise panevad külmale hästi vastu, kuid eelduseks on nende alla korralikult ja vastavalt normidele rajatud aluspind, mis kannatab välja külmakahjustused kivisid paigast nihutamata. Kivid peavad tuginema alusele kindlalt, kogu oma aluspinnaga, et nad püsiksid hästi paigal ega murduks. Looduslikest kividest rajatud sillutise aluspind koosneb (olenevalt planeeritava sillutise asukoha pinnase eripärast) kahest – kolmest eri kihist ning aluspinna paksus peab olema kogu ala ulatuses ühesugune. Oluline on vihmavee ärajuhtimiseks vajaliku kalde või kumeruse tekitamine. Kuni külmumissügavuseni ei tohi kividega kaetud pindade aluskiht sisaldada orgaanilist pinnast, kuna see sisaldab palju niiskust ning talvel jäätudes paisub ja tekitab kergitusi, põhjustades omakorda katendi külmakahjustusi. Tähtis on ka täitematerjali kvaliteet ja piisav kogusearvestus, kuna tihendamisel selle maht väheneb ca 20%. Paigaldamistehnoloogia erineb olenevalt valitud kattematerjalist ja paigaldamise viisist (kiviliimist vuuk, segust vuuk, peenliivast vuuk, graniitsõelmetest vuuk või muruvuuk).