Tänavakivide e. sillutuskivide paigalduse muster on üks kujunduselemente. Sillutuskivid on meil suures valikus, erineva kuju ja värvusega ning erinevas mõõdus. Kivide paigaldamine vaheldusrikaste kujundite, mustrite ja erinevate tehnikatega võimaldab luua väga isikupärase sillutatud pinna. Sageli annab sillutatud ala välimusele ja haljastuse üldmuljele täiesti teise ilme olemasolevate sillutuskivide vahetamine või nende paigaldamine teistsuguse mustri järgi.
Sillutuskivide paigalduse tehnoloogia ja ka aluspinna ehitus sôltub sellest, kas tee on planeeritud käimiseks, sôidetakse sellel ka autoga vôi on tee pigem kui kujunduselement. Haljastuses kasutatav tee laius on sõltuvalt tee otstarbest 80-120 cm, sõidutee laius olenevalt tee kasutustihedusest 250-400 cm. Lisaks koormustaluvusele on teede või platside planeerimisel veel tähtis silmas pidada aluspinna materjali talvekindlust, tee piisavat laiust ja sillutatava ala suurust (manööverdamiseks/ümberpööramiseks), tasasust (vajalikku kallet), hilisemat hooldusvajadust ja kasutusiga.
SILLUTUSKIVID:
- SIRGESERVALISED BETOONIST SILLUTUSKIVID
- Kloostrikivi-, Nunna-, Nunna Pluss-, Kartano-, Klassik-, Hansa-, Dekoor-, Mungakivi-, Vanalinna-, Mosaiik-, Mõisakivi-, Talukivi-, Külakivi ja Kehra kivi
- PROFILEERITUD SERVAGA BETOONKIVID
- Unikivi-, Unikivi Dekoor-, Kehra Klassik-, Plus-, Niidirull-, Niidirull mini-, Kärg-, Romb- ja Ringikivi
- MURUKIVID
- Kõnnitee plaadid
- Murtud, saetud või lihvitud pinnatöötlusega kõikvõimalikud looduskivid
- Äärekivid ja veerennid
Turul on täna mitmeid betoonkivide tootjaid ja nad võivad nimetada sarnaseid või peaaegu sarnaseid kive eri nimedega. Igal kivitüübil on lisaks ka mitmeid ladumisvõimalusi: kalasaba, malelaud, diagonaal, telliskivi, topelt-V, parketiladu jm.
Sillutuskivide paigaldus on tavapäraselt alati kindlas järjekorras – aluspinna ettevalmistamine, aluskihtide ehitamine ja tihendamine ning seejärel sillutuskivide paigaldamine. Sillutuskividest teed planeeritakse ja rajatakse vastavalt kindlale kasutusvajadusele ja kindla sihtkohaga – igal teel on algus ja lõpp. Suuremate ja avalikus kasutuses olevate sillutatud alade rajamine toimub suurema koormustaluvusega aluspinnale.
Sillutuskivide aluskiht koosneb, olenevalt pinnasest, kahest – kolmest erinevast kihist ning kihtide paksus peab olema kogu ala ulatuses ühesugune. Oluline on vihmavee ärajuhtimiseks vajaliku kalde rakendamine. Kuni külmumissügavuseni ei tohi kividega kaetud pindade aluskiht sisaldada orgaanilist pinnast, kuna see sisaldab palju niiskust ning talvel jäätudes paisub ja tekitab kergitusi, põhjustades omakorda katendi külmakahjustusi. Tähtis on ka täitematerjali kvaliteet ja piisav kogusearvestus, kuna tihendamisel selle maht väheneb ca 20%. Tänavakivide paigaldamistehnoloogia erineb olenevalt valitud kattematerjalist ja paigaldamise viisist (peenliivast vuuk, graniitsõelmetest vuuk või muruvuuk).