Tiigid dekoratiivkaladele koos vajalike filtrisüsteemidega
Lisaks veesilmade taimestamisele on võimalik meie heitlikele ilmaoludele vaatamata asustada selleks spetsiaalselt kohandatud ja filtreerimissüsteemidega varustatud tiigid, vesiaiad ja basseinid ka dekoratiivkaladega, kes on igale veekogule säravaks ehteks.
Enne kui dekoratiivkalade kollektsioneerimise või lihtsalt aiailuks soetamisega algust teha tuleks rajada spetsiaalne veesilm või täiendada olemasolevat. Tiigi rajamisel asukoha valikule piirangud reeglina puuduvad. Küll aga tuleb filtreerimissüsteemi rajamisel arvestada nii soetatavate kalade koguse kui ka tiigi asukohaga. Tiigid, mis on rajatud varjulisemasse asukohta, ei vaja nii mahukat filtreerimissüsteemi, kui tiigid mis on terve päeva vältel päikese meelevallas. Lisaks kalade elutegevuse jääkide ja söödajäätmete eraldamisele peab filtreerimissüsteem toime tulema päikese käes paratamatult vohama hakkavate vetikalistega.
Kalatiikide ehitamine, hooldus ja tarvikud:
- Kalatiigid ja kalabasseinid
- Dekoratiivkarpkala (Cyprinus carpio) e. koitiigid ja basseinid
- Kalatiikide mehhaanilised filtreerimissüsteemid
- Kalatiikide bioloogilised filtreerimissüsteemid
- Kalatiikide ja kalabasseinide taimefiltrite rajamine
- Tiikide ja filtrisüsteemide aereerimissüsteemid
- Kalatiikide ja kalabasseinide ehitusalane konsultatsioon
- Kalatiikide filtrisüsteemide alane konsultatsioon
- Tiigi- ja basseinitarvikute (pumbad, filtrid, filtrimaterjalid, õhupumbad ja tarvikud) müük ja paigaldus
- Toit tiigikaladele
- Ravimid tiigikaladele
- Vahendid välisbasseinide-, tiikide- ja kalatiikide vee parendamiseks
Kuigi dekoratiivkalasid kasvatatakse ja peetakse ka loodusliku põhjaga ning häguse veega veekogudes, on siiski mõistlik dekoratiivkalade ilu, liikuvust ja värvide ning vormide harmooniat esile tuua puhtas ja läbipaistvas veekeskkonnas. Filtreerimis- ja aereerimissüsteemide rajamine dekoratiivkaladega asustatud tiikidele on lisaks tiigiperemehe silmailule ka kaladele eluliselt vajalik. Puhtas ja hapnikurikkas elukeskkonnas on kalad aktiivsed ja seltsivad. Nad tunnevad huvi tiigi lähedal askeldavate inimeste vastu, tulevad tervitama ja oskavad toidupalakest noolida nagu iga teine lemmikloom. Häguses ja hapnikuvaeses vees on kalad stressis ja kuna neil puudub visuaalne ülevaade tiigi ümber toimuvast, hakkavad nad ka inimestest võõranduma ning tulevad pinnale toituma väga ettevaatlikult.
Lisaks elementaarsele vee kvaliteedile ja puhtusele on mõistlik dekoratiivkaladele tiigi rajamisel arvesse võtta planeeritavate dekoratiivkalade liik ja kogus. Kuldkala ja Shubunkini tiikidele peaks arvestama täiskasvanud kala kohta ~500 liitrit vett. Koitiigi rajamisel peaks olema vee kogus vähemalt kaks korda suurem e. min 1000 liitrit vett ühe kala kohta.
DEKORATIIVKALADELE TALVITUSBASSEIN …
Kuna talvel kipuvad meie kliimavöötmes väikesed ja allameetrise sügavusega aiaveekogud ära külmuma, siis kalade talvitumiseks on mõistlik rajada siseruumi (soovitatavalt 5-10℃) sisebassein või paigaldada suurem akvaarium/plastanum ja varustada see samuti filtreerimissüsteemi ning aeraatoriga. Kalade ‘talvekorter’ võib olla mahutavuse poolest väikem kui aias olev veekogu. Kuna näiteks koide seedetegevus alla 10℃ vees praktiliselt lakkab ning kalad on uimased ja liiguvad minimaalselt, siis võib alla 10℃ veega nn talvekorteris olla ühe täiskasvanud koi kohta ~200 liitrit vett.
Talvekorteri rajamine pole vajalik juhul, kui veekogu sügavus on 1,5 meetrit ja rohkem ning suudetakse vett hapnikuga varustada ka talveperioodil.
Väga sümpaatsed, meil kahjuks vähelevinud tiigiasukad on koid – väga dekoratiivsed, pisut eksootilised, erivärvilised kodustatud karpkala (Cyprinus carpio) liiki kuuluvad kalad, kes on köitnud inimesi juba aastakümneid. Jaapanis öeldakse nende kohta suursuguselt veel ‘looduse elavad juveelid’, või ‘idamaised elavad juveelid’, ‘ujuvad lilled’, ‘veealused õied’, ‘kimonos kaunitarid’ jpt meelitavalt kõlavad võrdlused.