Dekoratiivkarpkala e. koi (Nishikigoi)

DEKORATIIVKARPKALA PÄRITOLU

Dekoratiivkarpkala e. Nishikigoi on ilueesmärgil peetavate kalade seas kõige popularsem mageveekala maailmas.
Nishikigoi kuulub kodustatud karpkala (lad: Cyprinus carpio) liiki. Nimi pärineb jaapanikeelsest sõnast 錦 “Nishiki” ning sõna kasutatakse rikkalike dekoratsioonidega kanga kirjeldamiseks. 錦 “Goior Koi” on jaapanikeelne nimetus karpkalale seega kombineerituna 錦鯉 “Nishikigoi”. Seoses Nishikigoi ülemaailmse populaarsusega kasutatakse rahvusvaheliselt keelepärasemat ja lihtsustatud nimetust koi. Koi on algselt iidses Hiinas aretatud tavalisest karpkalast ning hiljem levinud üle Korea ja Jaapani ning on endiselt seal populaarsed kuna need kaunid kalad sümboliseerivad armastust ja sõprust. Koikalad on väga intelligentsed, kuulekad, sõbralikud ja sotsiaalsed kalad. Koid suhtlevad ka inimesega, oma inimesega. Oma inimese tunnevad nad ära juba kaugelt ja õpivad ära asjaolud ning seosed, mis neile kõhutäit ennustavad. Samuti oskavad nad anda märku oma tühjast kõhust ning väga lühikese ajaga harjuvad kalad käestsöötmisega. Aastatega õpivad nad tundma oma inimestest toitjaid (välimuse, hääle ja sammude järgi). Nad õpivad eristama inimeste kõnnakul tekkivat heli ja teavad täpselt kas tulemas on oma või võõras inimene. Peremehel lasevad kalad end sügada ja silitada ning on sedavõrd usaldavad, et lasevad ennast isegi veest välja tõsta ja ootavad kannatlikult kuni nad vette tagasi saavad. Aastatepikkune kasvatamiskogemus on näidanud ka seda, et iga võõra inimese juurde kalad ei krooli, isegi kui viimastel juhtub midagi isuäratavat näppude vahel olema.


Rohkem kui sada erinevat värvikombinatsiooni, üks dekoratiivsem kui teine, on ilmselt esimene põhjus, miks soovitakse neid kalu koduaeda tuua. Arvestama peab sellega, et algselt koikalu soetades on tegemist 5-15cm pikkuste ilusate pisikeste kalakestega kuid piisavalt soodsates tingimustes peetavad kalad võivad kasvada vähem kui kümne aastaga 0,8m pikkuseks ning kaaluvad selle pikkuse juures juba ~10kg. Lisaks kalade suurusele peab arvestama nende suhteliselt pika elueaga, mis enamasti on 30-40 aastat. Samas on aegade jooksul märkimist leidnud ka 226 aastat elanud kala (Higoi nimega “Hanako” s.1751-7.07.1977).

Kuigi erinevatel andmetel on esimesed ülestähendused värvilistest karpkaladest iidses Hiinas enam kui tuhat aastat vanad, aretati karpkala teaduslikult värviliseks 1820 aastal Jaapanis OJiya linnas, Niigata maakonnas. Muu maailm ei olnud teadlik kalade värviaretustest kuni 1914 aastani. Peale 1914 Tokyos iga-aastasel väljapanekul tutvustatud Niigata koi eksponeerimist plahvatas kogu Jaapanis huvi koide vastu. Alates tollel näitusel eksponeerimisest on nende ajaloolis-orientaalne päritolu lisanud koihobile ome sügavuse ja sisu ning on meelitanud hulgaliselt huvilisi hobikorras koide pidamisele üle maailma.

KOIDE LÕPUTUD VÄRVID

Koi variatsioone on üsna rikkalikult ning neid eristatakse värvuse, kirjususe ja soomustuse järgi. Põhilisteks värvideks on valge, must, punane, kollane, sinine ja kreemjas. Lisaks ühevärvilistele kaladele on erinevatel teaduslikult aretatud värvivariatsioonidega kaladel kindlalt piiritletud värvikombinatsioonid ja soomustused ning vastavalt viimastele on kalad jaotatud kategooriatesse ja sortidesse. Kuigi erinevate värvide kombinatsioone kohtab praegusel hetkel esinevatel kaladel lõpmatult on tegemist enamjaolt massilise sigimise käigus tekkinud sortide ja variatsioonide segunemisega. Kõige populaarsem kategooria on endiselt Gosanke, mis koosneb Kohaku, Taisho Sanshoku ja Showa Sanshoku sortidest. Loetletud sordid on pühendunud koientusiastide ja kollektsionääride arvates ainsad “tõelised” koisordid, samas ei maksa ühtegi teist sorti pidada teistest sortidest paremaks, kuna lõppkokkuvõttes on igal sordil oma šarm ja omad imetlusväärsed erisused.

15 tähtsaimat määratletud ja standardiga tunnustatud Nisikigoi sordigruppi:

  • Kohaku [ko-hah-coo]: valge taustvärvusega koi, suurte punaste (hi) märgistega seljal. Jaapani keeles “punane ja valge”. Kohaku oli esimene dekoratiivne sort, millele omistati Jaapanis (19. sajandi lõpus) nimi ja tunnustus.
  • Sanke [san-key]: punased (hi) ja mustad (sumi) märgised valgel taustal.
  • Showa [sho-wa]: suurte mustade (sumi) märgistega, mida täiendavad punased (hi) märgised valgel põhjal.
  • Tancho [tahn-cho]: koi üksiku punase laiguga pea peal. Kala võib olla Tancho Showa, Tancho Sanke või isegi Tancho Kohaku.
  • Bekko [bay-co]: valge, punase või kollase värvusega koi mustade (sumi) märgistega. Jaapani keeles “kilpkonna kilp”. Variatsioone nimetatakse Shiro Bekko (valgel taustal mustad märgised), Aka Bekko (punasel taustal mustad märgised) ja Ki Bekko (kollasel taustal mustad märgised). Aetakse tihtipeale segamini Utsuri-ga.
  • Asagi [ass-ah-gee]: hele- või tumesinise seljaga ning külgedelt ja põskedelt enamasti punane (mõnikord ka kahvatukollane või kreemjas). Jaapani keeles “hele rohekassinine”.
  • Utsurimono [ut-sue-ree-mono]: koi valge, punase või kollase alusvärvusega millel suured mustad (sumi) märgised. Esimesena registreeritud ja vanim variatsioon on kollane, mis 19. sajandil sai nimeks “Kuro Ki Han” (tõlkes “must-valge märgistus”), kuid nimetati ümber “Ki Utsuriks” koiaretaja Elizaburo Hoshino poolt 20. sajandi alguses. Utsurimono erinevaid variatsioone kutsutakse vastavalt Hi Utsuri (punasel taustal suured mustad märgised) ning Shiro Utsuri (valgel taustal suured mustad märgised). Sõna Utsuri tähendab “trükis” (mustad märgised meenutavad tindilaike).
  • Goshiki [gosh-ki]: koi punase Kohaku stiilis “hi” mustriga. Jaapani keeles “viis värvi”. Tundub sarnane Asagi-le kas vähese või ilma “hi”-ta allpool külgjoont ja Kohaku-le omase “hi” jaotumisega soomustel võrkmustri sarnaseks. Aluse värvus võib ulatuda peaaegu mustast väga kahvatu taeva-siniseni.
  • Shusui [shue-suey]: jaapani keeles “sügis Vesi” ka “sügis roheline”. Shusui loodi 1910 Yoshigoro Akiyama poolt, ristates jaapani Asagi saksa peegelkarpkalaga. Kalal puuduvad soomused, va üks rida suuri soomuseid, mis ulatuvad peast sabani. Kõige levinumad Shusui-d on heledad, taevakarva/sinakashalli värvusega ülevalpool küljejoont ja punase või oranži (väga harva ka erekollase) värvusega allpool külgjoont ja põskedel. Sisuliselt soomusteta versioon Asagi-st.
  • Kinginrin: koi metaljate (sillerdavate metallhelveste-laadsete) soomustega. Jaapani keeles “kuldsed ja hõbedased soomused”. Sageli kasutatakse lühendit Ginrin [gin-rin], mille versioone esineb peaaegu kõikidest teistest koisortidest, mis kõik on tänapäeval populaarsed Nishikigoi-entusiastide seas. Gin-rin viitab sillerdavatele, säravatele soomustele, vastupidiselt siledale, isegi metalja tooniga nahale ja soomustele mis on näha Ogon variatsioonil. Hiljuti need omadused ühendati, et luua uus ja põnev “Ginrin Ogon” variatsioon.
  • Kawarimono: jaapani keeles “kõikehõlmav”- termin variatsioonidest (va. metalja värvusega koi), mida ei saa grupeerida ühte ega teise tunnustatud kategooriasse. Tuntud ka kui Kawarigoi.
  • Koromo: suurte punaste (hi) märgiste alas sinise- ja/või mustaservaliste soomustega, moodustades võrgulaadse mustri Kohaku, Sanke või Showa tunnustega sortidel. See sort tõusis Kohaku ja Asagi ristandina esimest korda esile 1950-ndatel aastatel. Enimkohatud Koromo on Ai Goromo, mis on värvuselt nagu Kohaku, välja arvatud see, et iga soomus punase ala piires on sinise ja/või musta servaga. Vähemlevinud on Budo-Goromo, kelle (hi) värviala on sedavõrd tumepunane, et hi ala muster tundub välimuselt sarnane viinamarjakobarale. Väga harva esineb Tsumi-Goromo mis on sarnane Budo-Goromo-le, kuid hi muster on niivõrd tume burgundia-punane, et paistab peaaegu mustana.
  • Hikarimoyo (Hikarimoyo Mono): koi kahe või enama värvilise märgisega metaljal alusel või koi kahe metalja värviga (k.a. Platinum Kohaku, Gin Bekko, Yamabuki Hariwake, Kikisui).
  • Hikarimuji (Hikarimono): koi ühe metalja värvusega (k.a. Platinum Ogon, Kinbo, Ginbo, Orenji Ogon, Yamabuki Ogon, Nezu Ogon).
  • Hikariutsuri (Hikari-Utsurimono): metaljad versioonid Showa ja Utsuri sortidest.

Comments are closed.